Ratsuritäht ei olegi amarüllis

1980 aastal välja antud Virve Roosti raamatust loen, et ratsuritähte nimetatakse ekslikult amarülliseks. Ainuke amarülliseliik (Amaryllis belladonna) kasvab Kapimaal ja toataimena kasvatatakse väga harva. Õitseb sügisel, varre tipus 8-12 roosakaspunast kellukat, õisikuvars säsiga täidetud.


Ratsuritähe (Hippeastrum [Amaryllidaceae]) kodumaa on Kesk-Ameerika troopilised rohtlad, neid seal üle 60 liigi. Kuival suveperioodil kõrbeb loodus seal peaegu täiesti, vihmaperioodil kattuvad rohtlad õitsvate sibullillede ja teiste taimedega.

Toataimedena ei kasvatata looduslikke liike, vaid suureõielisi hübriide, õieläbimõõduga kuni 20 cm. Mida suuremad õied, seda vähem kellukaid ühel õisikuvarrel. Väikeseõielistel sortidel 4-6 kellukat, suureõielistel 2-3, värvilt punased, roosad, valged (aga oranž?).

Õied avanevad enamasti veebruaris-märtsis. Parajalt jahedas toas püsivad õied ilusana paar nädalat (sama kaua ka lõikelilledena).
Pärast õite närbumist lõigata (seest õõnes) õisikuvars tagasi ca 10 cm kõrguselt sibulast (teooria: seemnete arenemine nõrgestab sibulat).

Ümberistutamiseks sobivaim aeg kohe pärast õitsemist. Muld toitaineterikas, kuid mitte liiga rammus (rammus takistab õiepungade arengut). Sobib n. kompostmuld, millele lisatud 1/6 liiva.
Lillepoti suurus: pöial peab mahtuma sibula ja potiserva vahele.
Kui sibul pole kasvanud, võib istutada sama suurde potti või kui reeglipäraselt väetatakse, jätta istutamata. Sibul jäetakse poolest saadik mullast välja.

Taim valgesse kohta, kasta ja piserdada suve jooksul rohkelt. Peale juurdumist (ca 2 nädalat ) 7-10 päeva tagant regulaarselt kasta väetiselahusega (sest pott väike, toitaineid vaja ju).
Võimaluse korral suveperioodiks viia välja keskpäevapäikese eest varjatud kohta.
Sibula toitmisel oluline lehtede pinna iga ruutsentimeeter, seega lehed väga olulised!

Et taim igal kevadel hästi õitseks, peab talle võimaldama sügistalvel mõnekuulise puhkeperioodi.

Aug alguses lõpetada väetamine, kuu keskel järk-järgult vähendades kastmine, sept-s üldse mitte kasta enam.
Tavaliselt okt lõpul lehed kuivanud, sibul puhastada kuivanud lehtedest ja soomustest ning panna pimedasse (pabertorbik või tagurpidi keeratud lillepott peale) sooja (15-20 kraadi).
Ahju või radiaatori lähedale mitte panna, muld muutub tuhkkuivaks ja lihakad juured saavad kannatada.

Jaan lõpus vaadata, kas õievars tekkinud ja vähemalt 5 cm-ne, siis asetada valgesse kohta ja hakata kastma.
Kindlasti mitte varem, sest siis võivad lehed õitest kiiremini areneda, õisikuvars jääb väikeseks, kängub, hukkub!

Pärast sibula valguse kätte toomist ca 3-4 nädala pärast avanevad õied, lehed sel ajal ca poole õisikuvarre pikkused.

Paljundatakse tütarsibulatega, mida kasvatatakse õitseealiseks saamiseni (2-3 aastat) ilma puhkepeioodita.

Sibul võib toataimena elada kuni 20 aastata. Vanemad sibulad annavad 2 õisikuvart igal kevadel.

Haigused, kahjurid: villtäi, punapõletik.


Minu ratsuritähed.
2006 a kevadel (vist maikuus) sain Marjult kaks sibulat lehtedega. Nad seisid mul sibulaosa ajalehte keeratult ca kuu aega vähese veega vaasis, enne kui leidsin sobiva aja istutamiseks.
Panin neile ka nimed. Väiksem, Aristoteles sai elevandiluukarva kõrge saleda poti, suurem, Hegel sinise neljakandilise, istutusmullaks kompostmuld (liiva ei seganud juurde). Aristotelese paigutasin II korrusele, läänepoolsele aknale, arvutite juurde, Hegel jäi allkorrusele, samuti läänepoolsele aknale.
Potid, kuhu istutasin, olid suuremad nõuetekohastest. Kolm pöialt oleks vabalt vahele mahtunud.
Kuid arvestasin sellega, et nagunii istutan harva lilli ümber.

Marjul olid nad emataime kõrval aasta kindlasti juba kasvanud.

Mina jätsin nad nii nagu istutasin, ainult kastsin. Suvel rohkem, talvel vähem. Juhtus ka kuivaperioode tekkima.

2007 a kevadel aprillikuus hakkas Aristoteles õitsema. Kellukate arvu ei mäleta enam.
Hegel oli küll suurem ja tugevam, kuid ei õitsenud.

Sügisel puistasin nii nagu teistele lilledele, ka neile poti peale suvalise koguse kanasõnnikut ning veidi kompostmulda peale, ning nii nad jäid oma kohtadele. Talvel kastsin nagu ikka, mullapall päris läbi ei kuivanud kordagi.

2008 a. 24. märtsil avas Hegel oma kaks esimest kellukat.
Hegelil olid 4.aprilli hommikul igatahes kõik neli kellukat avatud. Arvatavasti avanesid veel kaks kellukest eile-üleeile, siis kui mind kodus polnud.
Varem avanenud kellukad hakkasid lõuna paiku aga juba esimesi närtsimise märke näitama.
Niisiis, 11 päeva uhket õitsemist esimestel kellukatel!
Teised kellukad lõpetasid 12. aprill.
Nii et 20 päeva õieilu Hegelilt!

Aristoteles asus aprilli esimestel päevadel uusi lehti kasvatama.

Fotol on siis jäädvustatud Hegeli esimene õitsemine, siis kui olid alles ainult kaks kellukat avatud!