esmaspäev, 21. aprill 2008

Orhideed, salapärased, kaunid ja näivad sobivat vaid disainitud kodudesse!

Orhideed on enamasti epifüüdid (kasvavad teiste teimede peale neilt toitaineid ammutamata).
Neile meeldib kõrge õhuniiskus ja valgusküllane kasvukoht.
Varjata tuleks orhideesid ereda päikese ja kuiva õhu pealevoolu eest (ventilaator, õhukonditsioneer).
Õitsevad orhideed olenevalt liigist kas pidevalt, mitu korda või ainult korra aastas.
Õite eluiga on samuti varieeruv - sõltuvalt liigist ühest-kahest nädalast (Cattleya) kuni nelja kuuni (Phalaenopsis).

Toalilledena kasvatati veel mõni aeg tagasi peamiselt subtroopilise päritoluga tsümbiidiumeid, mis looduses kasvavad mullapinnal. Viimasel ajal on järjest rohkem levinud troopilised orhideed, mis kasvavad vihmametsades puudel.
Paraku vajavad orhideed erinevaid kasvutingimusi ning osad neist on vägagi kapriissed, seepärast on soovitav alustada vähemnõudlike taimedega nagu kuukingade (Phalaenopsis), mirjukäpp (Vuylstekeara), tsümbiidiumite (Cymbidium) ja veenusekinga (Paphiopedilum).


Kastmine ja õhuniiskusOrhideed eelistavad kõrget õhuniiskust.
Orhideesid kastetakse vähemalt toasooja pehme veega.
Piserdamiseks võiks kasutada veelgi soojemat vett (37-42ºC). Piserdage taime lehti hommikupoolikul (vajadusel koguni paar korda päevas), jälgige, et vett ei satuks õitele.
Jälgige, et lehed jõuaksid õhtuks ära kuivada, sest lehtede vahele jäänud vesi võib tekitada mädaniku.
Vältige ülekastmist – kastmiste vahel peaks substraat saama poole sügavuseni ära kuivada.
Puhkeperioodil kastke minimaalselt, lastes substraadil peaaegu täiesti läbi kuivada. Kõige lihtsam on jämeda struktuuriga mullas kasvavaid taimi kasta asetades nad kuni tunniks vette ja siis lasta üleliigsel veel ära valguda.
Ärge jätke potialusele vett seisma, sest liigniiske keskkond võib põhjustada juurte mädanemist.



Piisav valgus

Orhideed vajavad palju hajutatud valgust, vältida tuleb otsest eredat päikest. Talveks tõstke taimed kõige valgemale aknalauale või andke võimaluse korral lisavalgust, et pikendada päeva 10–12 tunnini.
Valgus on eriti vajalik õiepungade avanemise ajal. Väga valget kasvukohta tahavad katleia, ontsiidium, vanda, dendroobium, tsümbiidium, torukäpp.
Keskmise valgusega lepivad kuuking, veenuseking, miltoonia, mirjukäpp.
Hämaras kasvab ludiisia.


Sobiv temperatuur
Nõuded on liigiti väga erinevad, kuid toataimeks aretatud sordid saavad siiski toas hakkama.
Sobivaim suvine temperatuur 20-25ºC,
talvel tahavad soojalembesed orhideed 15-20ºC, jahedatelt aladelt pärit orhideed 8-15ºC.
Öine temperatuur peaks olema 3-5ºC päevasest madalam.
Sooja kasvukohta tahavad kuukingad, hariliku dendroobiumi sordid, katleiad, ludiisia, kirjulehelised veenusekingad, miltoonia, mirjukäpp.
Jahedat tahavad tsümbiidiumid, torukäpad, osa dendroobiume.



Orhideede istutamine ja muld
Looduses kasvavad orhideed puudel ja nende juured on õhu käes.
Sellest tulenevalt on hakatud orhideesid müüma läbipaistvates plastikpottides, sest nii saavad juured piisavalt valgust.
Orhideed vajavad ümberistutamist kevadeti kui kasvusubstraat on peaaegu mullaks lagunenud või taim ei seisa enam püsti.
Lihtsam on osta kauplusest spetsiaalset Substral® Orhidee mulda kuid selle võib ka ise kokku segada, võttes 5 osa männikoort : 2 freesturvast : 2 tammelehti : 1 kruusa + puusöetükid.
Maas kasvavate orhideede (nt. ludiisia, tibukäpp, mudikäpp) istutamisel tuleks lisada jämeda struktuurilisele Substral® Orhidee mullale pisut Substral® Ökoloogilist lillemulda või mättamulda + kõdusõnnikut + savi.
Enne istutamist on oluline, et istutussegu oleks märg, sest pärast istutamist taimi ei kasteta pea nädal aega, ainult piserdatakse, et vigastatud juured jõuaksid kosuda.



Väetamine
Väetatakse ainult terveid taimi.
Kodus kasvatatavaid orhideesid on soovitav väetada spetsiaalse orhideeväetisega. Substral® Orhideede eriväetis sobib kõikidele orhidee liikidele.
Väetis on kloorivaba ja sisaldab kõiki orhideedele vajalikke põhitoitaineid ja mikroelemente.
Väetis tugevdab taimi, annab lehtedele intensiivse rohelise värvuse ja hoiab ära nende kolletumist.
Taimede õied on kirkamad ja pikeneb õitsemise aeg.
Väetis on mõeldud aastaringseks kasutamiseks vastavalt taime hooldusjuhisele kasvuperioodil (märts-september) väetatakse 1x nädalas ja puhkeperioodil (oktoober-veebruar) 1x kuus.
Orhideede väetamiseks sobib ka Substral® kaktuste väetist vastavalt pakil olevale kasutusjuhisele (märts-september väetada 1x iga 2 nädala järel, oktoober-veebruar väetada 1 kord iga 4 nädala järel).
Enne väetamist tuleb taimed alati korralikult märjaks kasta. Kui kasutate kastmisel "uputamist" lisage vajalik kogus väetist kastmisvette 10-15 minutit enne taimede välja võtmist.
Õigesti väetatud ja hooldatud taim on vastupanuvõimelisem kahjuritele ja seenhaigustele.



Puhkeperiood
Enamik vajab selleks, et hästi õitseda, puhkeaega.
See on liigiti erinev, tihti piisab vaid mõnest nädalast. Sel ajal peaks temperatuuri alandama 5ºC võrra ning kastmist vähendama, nii et substraat peaaegu läbi kuivab.



Orhideede vaenlased
Ere päike - kevadel ja suvel kõrvetab taime lehtedele inetud pruunid surnud laigud.

Soe, pime, kuiv ja umbne kasvukoht.

Kare ja külm pritsimise ja kastmise vesi.

Punane kedriklest, ripslased, lehetäit, kilptäit, villtäid jt. kahjurid, kes teevad liiga teistelegi toataimedele.

Seen- ja viirushaigused.

”Üliagar hooldaja”, kes kastab ja väetab üle.

Järgige hooldusnõuandeid ja te leiate taimedest palju rõõmu.






Kuuking (Phalaenopsis)

Kõige lihtsam on kodus hakkama saada epifüütse kuukingaga.
Kodustes tingimustes tuleks neile valida valge kasvukoht, mis oleks kaitstud ereda kevadpäikese eest.
Talvel anda lisavalgust, et valge aeg kestaks vähemalt 14 tundi.
Kasvukohas peaks olema 18-25 kraadi sooja.
Kuuking eelistab niisket õhku, kuid kasvab üsna edukalt ka keskküttega ruumides. Puhkeaja puudumise tõttu tuleb teda aastaringi mõõdukalt kasta.
Vältida tuleks täielikku läbikuivamist, kuid veel ohtlikum on liigniiskus kõikuval temperatuuril.
Jälgige kindlasti, et taime südamikku ei jääks piserdamisel vett.
Kuuking õitseb pea kogu aasta. Õiepungade arengut soodustab sügisene (2-3 nädalane) veidi jahedam (15-17ºC) olemine ja tagasihoidlikum kastmine.

Pärast õite närbumist kärpige õisikuvart kõige alumise äraõitsenud õie alt siis annab ta tavaliselt varrel olevatest pungadest uued õitsvad külgharud.
Vahel arenevad õisikuvarre uinuvatest pungadest paljundamiseks sobivad tütartaimed.


Väetatakse täies elujõus taimi Substral® Orhidee väetisega kasvuperioodil 2-3 korda kuus, talvel 1-2 korda.

Kuukinga istutatakse ümber kevadeti pärast õitsemist kuid alles siis, kui substraat on kõdunenud ja taim ei seisa enam kindlalt potis.
Istutamiseks sobib jämeda struktuuriga Substral® Orhidee muld ja istutada nii, et taime lühike vars jääks substraadist välja.



Minu orhideed.

Sellel kevadel kui olin juba floristikaga lõpetanud, kuid külastasin lihtsalt nostalgiast lillede hulgimüügiladu, ostsin sealt omale sünnipäevakingiks 3 Phalaenopsist. Valge, kollase ja lilla.
Aasta oli siis 2003.
Kuna nad olid juba peaaegu ära õitsenud ning pandud allahinnatute lauale, lootusega, et keegi nad päästab, olin nõus selle väikese raha maksma ja proovima, kuidas nendega hakkama saada võimalik on.
Varem ma julgesin neid ainult imetleda ning mõte, et nad võiksid kunagi minu kodu ehtida, tundus äärmiselt pentsik ja hulljulge mõte olevat!

Valge viisin sügisel uuele töökohale, kuid kahjuks ei sobinud talle see variant ja nii temast ilma jäingi.

Kollane ja lilla on istutatud Mõisakeraamika meepottidesse (praak loomulikult), sellesama substraadiga, mis algselt oli.
Kükitavad mul kenasti allkorrusel, köögis, põhjapoolsel aknal.

Kollane õitses veel järgmisel aastal, kuid rohkem pole temalt õisi tulnud.

Lilla aga rõõmustab mind igal kevadel oma kaunite õitega.

Kui mitu kuud just, ei oska enam öelda, igatahes väga kaua on see õitsemine kestnud.
Meenub, et ühel aastal oli isegi jõulude ajal veel täitsa hoos!
Nüüd igatahes hakkan jälgima ja siia üles märkima nende "käekäiku".

Väetanud neid pole, kastan mingi sisetunde järgi. Suvel rohkem, talvel vähem.

2008 a. avas lilla oma 2 esimest õit 11 aprillil.




PÕNEVAT LUGEMIST

Igivanad orhideed


Merevaigumesilane kannab seljas kivistunud Melorchis caribea, väljasurnud orhideeliigi õietolmu Foto: Harvardi Ülikool

Merevaigus säilinud mesilase seljalt leitud kivistunud orhidee õietolm annab tõendust, et need kaunid lilled õitsesid juba dinosauruste ajal.
Ameerika Ühendriikide Harvardi Ülikooli bioloogide avastatud õietolm näitab, et orhideed on palju iidsemad kui seni arvatud. Ehkki praegu on orhideelised ehk käpalised üks suuremaid ja mitmekesisemaid õistaimede sugukondi üldse, ei ole nende fossiile kuigi palju leitud. Põhjusteks on orhideede ebakorrapärane õitsemine ning nende troopiliste elupaikade niiskus ja soojus, mis takistavad fossiilide tekkimist. Nende õietolm levib ainult loomade, mitte tuulega ning laguneb happe mõjul, mida kasutatakse õietolmu kividest eraldamisel. Seetõttu on palju vaieldud käpaliste vanuse üle, hinnangud on kõikunud kahekümne kuuest kuni saja kaheteistkümne miljoni aastani.

Orhideed levitavad õietolmu hulgakaupa kokku pakitult, niinimetatud polliiniumitena, ja just see iseloomulik moodustis tõmbaski Harvardi teadlasele Santiago Ramireze pilgu enda peale. Mesilasega merevaigutüki leidis seitse aastat tagasi üks Dominikaani Vabariigi erakollektsionäär. Harvardi võrdleva zooloogia muuseumi jõudis see tunamullu. Mesilane ise on ainult viieteist-kahekümne miljoni aastane, aga orhideeõietolmu vanuseks näitab analüüs umbes 80 miljonit aastat. Saurused surid välja umbes 65 miljonit aastat tagasi.

Teadlased kasutasid ka nn molekulaarse kella meetodit ning määrasid käpaliste sugukonna põhiharude vanuse. Nende hämmastuseks selgus, et mitmed tänapäeva orhideerühmad, nende seas ka kõrgelthinnatud Vanilla perekond tekkisid juba käpaliste arengu alguses, 60-70 miljonit aastat tagasi.

See avastus heidab valgust 100 miljonit aastat tagasi üksteisest eraldunud troopiliste mandrite vahel ikka edasi toimunud elusorganismide vahetusele.

Allikad: PHYSORG.com , Horisont

Kommentaare ei ole: